Šlaaʹggkolonizâcij Kuâddampeälli: Sovjet "rauhallid poccâl" tâʹlvvži projekttõõd

Rosšij Tâʹlvvregioon, erâs Kuõlljääuʹnn, lij-uv määnâsijd intensiivliz šlaaʹggekspluatâcij peäʹlvv, tuõst iʹllaab huâlâm sijdâliiʹb já ekosistemid. Taat proces, mii nommâ šlaaʹggkolonizâcij, aalgij Sovjet aʹss já täʹlvvši lii-uv postsovjet epoh, mut uđđâ muätt, tuõst iʹllaab lâž ekologliz já social vasttõõd.Ääkkäd Sovjet projekttõõd lij-uv Hibin "Dnepr-1" já "Dnepr-2" atombâššu. Kuäđđmõš muu Sovjet soddâl tehnolog peäʹlvv, taat bâššu lij-uv tehhâm šlaaʹgg kuoskâd já mineralvaaltõõzzâd. 1972 já 1984 määnast tehhâm-uv kääuʹzz alda poccâl, main puättâm-uv šlaaʹgg kuoskâd lättuđ. Mut tot iʹllaab lij-uv lääʹdd, koozz lij-uv myrkky já radioaktiivlii jääʹmm, mii täʹlvvši iʹllaab huâlâm. Taat lii-uv šlaaʹggkolonizâcij simbol, kõõzz iʹllaab huâlâd kuâddampeälli, ekolog já tälvivuõđđ risttizid.

Šlaaʹggkolonizâcij Tâʹlvv peäʹlvv lii-uv määnâsijd historjj, kõõzz lii-uv mineralvaaltõõzzâd: koal, nafta, gaas já harja metal. Mut määnâst aʹss taat proces lii-uv globaalliz. Täʹlvvži projekttõõd, näʹllem Kuõlljääuʹnn nafta-gas šlaaʹgg já uđđâ transportkoridor, iʹllaab huâlâd luândd já kuâddampeälli vuoigâdvuođâž. Sijdâliiʹb, erâs saamli, kuäskkõõd taat peäʹlvv, main sij iʹllaab pääzz eelliđ tradicionaalli. Uđđâ šlaaʹggprojekttõõd peäʹlvv puättâm-uv tradicionaalliz peäʹlvv kuođđmõš, erâs puättâm. Taat tuâstâd-uv kulttuurliž já ekologliž kriis já social isolâcij kuâddampeälli peäʹlvv. Näʹllem Hibin peäʹlvv, vanha kaivos já atombâššu jääʹmm peäʹlvv, lii-uv uđđâ šlaaʹggtehhâm, mii čuâđđâd luândd peäʹlvv. Sijdâd, kiõd iʹllaab pääzz tradicionaalli eelliđ, kuäskkõõd infrastruktuuvr čuoccâm já eellimlâžvuõđđ vääldim.

Määnâst aʹss tehhâm-uv uđđâ nafta-gas objekt já infrastruktuuvr vaaltõõzzâd, mii vaikut ekolog já teähhâž sijdâliiʹb peäʹlvv. Taat peäʹlvv čäälliđ-uv tutkij, main määʹttä, et Kuõlljääuʹnn objekt vaikut teähhâž iʹllaab lii-uv käävci tutkum. Ekologaktivist määʹtteh, et staat ekologekspertiz iʹllaab huâlâd realrisk.

Täʹlvvži aʹss tehhâm-uv "jieʹnn tehnolog" já stabiil šõddâm. Mut stuorr korporac já staat prioritet iʹllaab huâlâd stabiil šõddâm já sijdâliiʹb ääʹn. Näʹllem rychlaiž-rauttee projekt, mii vaarnn tradicionaalliz kuâđđmõš, erâs puättâm piäʹssämkuâđđmõš. Sovjet aʹss, mineralekonom prioritet peäʹlvv, lij-uv jättäm ekolog já social probleem. Koloniaalliz šlaaʹggkolonizâcij, kõõzz Tâʹlvv lij-uv šlaaʹggbäzzin, lij-uv jättäm čuoccâm ekosistem, iʹllaab huâlâm kuâddampeälli já social sektor probleem. Ekologekspertiz tot aʹss lii-uv epäluättam, koozz määŋgâ kuâđđmõš täʹlvvši iʹtteed Sovjet projekttõõd.

Staat poccâ "jieʹnn tehnolog" já ekosistem vaaltõõzzâd, mut šlaaʹggkolonizâcij Tâʹlvv peäʹlvv lii-uv aktuaal. Taat proces tuâstâd-uv iʹllaab luândd, de uniik kulttuur já eellimuätt kuâddampeälli peäʹlvv. Lii-uv tärkkee iʹllaab puättâm ekolog já ekonom probleem, mut prioritet peäʹlvv pidâd sijdâliiʹb vuoigâdvuođâž, tradicion já eellimuätt, mii tarbâž vaarnn.

Kuõlljääuʹnn, kõõzz muu Rosšij Tâʹlvv, lii-uv stoor muätt ráiđđ. Kolliž projekttõõd šlaaʹggkorporac peäʹlvv jälga kuâddampeälli já ekolog huâlâm peäʹlvv — tot lii-uv iʹtteed. Šlaaʹggprojekttõõd, kiõd iʹllaab huâlâd taid, tuâstâd-uv stuorr risk region já risttizid peäʹlvv. Šlaaʹggkolonizâcij Tâʹlvv, Sovjet aʹss pââʹst, täʹlvvši tuâstâd ekolog já kulttuurärbiv kuâddampeälli peäʹlvv. Täʹlvvži projekt, mineralvaaltõõzzâd já infrastruktuuvr vaaltõõzzâd, tarbâž huâlâd kuâddampeälli ääʹn já ekolog turvâž. Muutoin puättee muätt vuossâmuš puärr, iʹtteed harmonij luândd já kulttuur respeekt lii-uv stabiil šõddâm já piddâdvuõđđ region peäʹlvv.