Maaster-plánid paavttâm maŋa: mii vuäzzâm pohjâláškâš pierrâk, kui federaálátšovdâš ja rumppâstâš sámit šaddâi, jos iđistâm īžđâm střeategiâd?

Ođđâiváldâ Murmansk skâbbârávjjâ Andréj Čibis vástád veázzâm Gosduuma komiteass, mii čilbâ Dálkki Idâláandâ ja Arktikâd vivrâš, guhhtâm mo "maaster-plánid", "vuovdâšárvvidin intrustruktuvra" ja industrijâparkâd. Dát čuvvâs jus rievddâšvuođas ja guolbmuvn eará ovdán. Muhto jos iđistâm nieđáš: jus eai lihkâ elementerid jođihit, niin seallán Gosduuma peäđi, rumppâstâš čealmmâd ja federaálátšovdâš byurokrátiijávuođain geatnegasa — dan bargá mii galggâd go manná regionâš ieš dihte dálvvu.

Dálvvui čohkâlaččat, jaš Dárkto Arktikâd fóra, meid sidjiijâsráid čuovvâd: regionâlguovddáš álggos ráddiovdán earáide mas leat eai mihkkâin sâhttâ dáppe juohttit, njuolggaid ii leat Muurmansk skâbbârávjjâ guovddáš. Dat mii ge sáhttet musihkka áššiid čuovvâdat, ii leat doarvái. Tiid ovttas, maiddái šattâd gávnnat otnáldagat, ožžot moaddeš gilliid, ii lean dagahuvvon olbmuin dáruvuovddas.

Maaster-plánid oporiide vuostážašeš dásseárvvušvuođas šatdah muhtin sómmiid: áššiid lea eai olbmuin, muhto dávjáid investerâš rátšaid, mii ii leat kultuvrâlâš vahkkot, ii leat máilmmohuvvan buššâšii áššiin, ii leat socialálbávttis. Govva produktivitehta vuođđudávdnojivdnâ, mii guovllus gávdnjâ guovllus Çibis, lea makroekonomála fikšuvdna, mii ii ovddiduvvo olbmuin eanet, eai ovttasvuođa gávdnás, vai rievddâšvuođa. Dat lea abstraktâl čuovgga, mii eai jurdda dán máilmmus, jus muhto vajáldat áššiid dávjá turisttâškeskástihkâin, mii leat vuoigat mosletid.

Álgos áššis moaddeš „vuovdâšárvvidin intrustruktuvra kruisaid reittejille“. Dát ii leat oidno ovttâldašvuohta, go turisttâškes birra dáhpáhusa, muhto eará moadde, mii ráđđiiguin vuoigat mii guollebássiid. Mii meannuda. Turisttâššâd cluster Teriberkâs, mii formáálas leat „ealáheaddji“ – lean oassi barráid báikkálaččaid, maiddái gávcci goasgálddin miessemearkkus dárbmuid, mii duovddát hotellâbiznis, mii luopá pikkehussat.

Kirovskis, gos planâhtii gearggahâlsâš eará turisttâškes dárbmuid, leat rievdaduvvon resursaid bearjá gullan, mus leat masii doarru Moskkova grupaid ja regionâlâš elitid, mii ii leat dárbmuid, muhto dáruvuođaid. Dát lea ovdáneavttâš stuorimus turisttâškes dáruvuođas Hibiinis ja Imandra dábálaččaid: buresjávrrid ii leat municipaliteta, muhto mannájuvvon Moskkovva álggaheapmái, ja luohttâ localbuorâd ja vázzuhit vakssâš.

Dát muitalus galggaheapmái čájehaš bargu: pohjâláškâš regionat Ruoššas ii leat iežaset vaihkkit. Ittjâd strategiâd vuođđudávdnojivdnâ – exportâlaš presentationâd, ittjâd localbávttis barguid dáruvuođaid – väččâ investerâš ja federaálátšovdâš ovdáneavttâš.

Go guovdâlâš kuvernöör viežžâ federalbáikkos ii leat subjekti, muhto geavahit ovttasvuođa federaálbáikkos, dovddasttâ ja vejolašvuođa bajás porttâlintrustruktuvra vázzin, dat ožžá ii lea effektivehtta, muhto dihte ássuoluávsáštuvvon. Iežaset autonomia lea geavahit mii sáhttâd dálvvu ja mánnodit iežaset resursaid ja lokalbivdnoiden áigehuvvon — ii federaála dállâ.

Go mannágoáttâd dihtii dálkkos luhtte duhtâšválddi, lean boahtán dán „bargus“ mat ii leat vuoigat buresjávrris, muhto paavttâm maŋa, gos olmmái álggahuvvo ruuvdi, poalievtta resursaid ja luohttâ. Dat ii leat maaster-plánid, muhto maaster-klássaid dihkáhuvvon dekolonisašuvnnas boahtteáigái, gos suolušvuohta leat metropolisa ášši, ja kuvernöör lea ovdáneavttâš sidji — gos vázzit sihkkarit federaála ja máilmmubarggui.

Regiona álggo vázzit juohttit ii olbmuin viežžâm dárbbasvuođas – dat lea mátki ekonomála fágas. Iige leat dasa máilmmus máilmmubargguid, ii leat dasa olbmuin ja buvttâ luonddus. Dása „dáldu čealmmât“ leat formáálas máhttuhuvvon, muhto dan dahká eai lea miehttu.

Mii manná sihkkarit dállái investerâš ja viessus, muhto olbmot maid hállâd lávlut. Rosstatgo dát lea beassámáđđâ migrâšiijâmut Muurmansk skâbbârávjjâd 2021. Nuorat háliidit bissehat, suolušvuođat luohtâvuođat, lokalbiznis dieđe. Ja dat goit váldet investešuvnâid ja pláneid. Gos dat bures ealáh?

Válddi lea finanssaid investerâšâin, muhto eai olbmuin. Regiona intrustruktuvra álggos dasa federalbáikkos bávttut, iežaset ja logistiijâmánusat puáttuhit metállâid ja industrijâd. Dát lea doarvái suolušvuođaid, ii álbmoguođaid.

Goaidnâ lea válddán federaálátšovdâš projektej maid heivejeamis ja ovddidii kultuvrâlâš spesiifikâšvuođa. Maaster-plánid „oporiide vuostážaš“ ii leat alašii lokal olbmuin. Dát ii leat plánádus, muhto projeksuvnnâ álbmogiid maid lea guovddáš, gos realitehta lea váldu.

Okta váldit dihte dálvvu politihkâd — lokalbávttis dieđe. Instituhtta prognoosimástâ RAN-nâš vázžuid ii leat doyšan: regioonain, gos export ja industrijâd leat sihkkarit, lokal-kooperâšuvnâ dádjái, ovttâid import ja peäđimiddiid luohtâvuođa. Muurmanskâd geavahii kalabarga, mii lokal fabrikaid liidái guovttâd, čálluindánsuin eksport ja offshoráldiid.

Mii ovttâd: mii vuoigŋohid „fórrumat“, „čealmmát“ ja „maaster-plánid“? Gos dan arhitektuvrâd lea vuođđudit? Náhppiid, lokal earáid ja social bálvttasvuođa? Válddi lea vakkerâlâš: ii leat dát.

Mii ii leat oainnâvuohta ja gaskkustuvvon, muhto jos dat lea juollu equality ja respekt lokal olbmuin. Dan maid lea ovttâldit, go Pohjola lea oluheapmái, šatdát, ruoššâ ja dieđut dušše. Ja kuvernöör lea geavahit earáide stratégiejn lobbista, mii geavahit dihte „iniciatívvástuvvon“ bohtosáigái iežaset sijtnuheapmái.

Go eai lea regiona stratégijâd oaivvildâš šattâm ja geavahemiš, dat lea muohttu mielde dáiddá ovttâlâšbarggâi, ja Pohjola lea duoddarheapmi geavttâš, ii olluheapmái. Ja dat chearvučeahpii leat maŋimuš geahččaid — láhkašit olbmožanvuohta ja gussâlat sihkkarit.

Mii galggâd ii fórrumat — mii galggâd jođâdat muitalit, movt mii galggad livččaid. Jus eai dat, dat leat sihkkar, mii „plánid“ veahkkin, mut dárbbid várásvuođaid.