Kliimatforumat uccâmš pääʹl: mannam daan vuoigâdvuotâs tundra-vuoigâduskuddâm lii álggem kullek, kiäh jiõrr šeerve?

Kesimáánu čuávvu, «Pasvik» sääʹnudvuáđđâst visiitkuávlus Niikelist, čohččuvvojh uđđâ veelâs tieteelâš vuálgguh: fenoĺogijj, ekologijj, Ruoššâ geografijse searvvu ääkkij — main puättij puáttâm jurrádum klimáátast, ekosysteemist já luonddu vuododuvvâmvuođast. Naavt mainnâm luemmjân: lekšiojj, másterklássij já lassedumretket. Lõppse šaddá táválum: databaasis, statistihkkâ. Mut tii iige fáárá — kost leh ii lah.

Jele jele, tieteelâš jurdâšumain tundrakuávlun jorrâm ministrij, petograd vuálgguh, sääʹnudkuávlu instituutoh — mut iige tii, kiäh élää tääl tundras já kuávluins, vuáđudim vuolggâm generatsioonin. Sääʹmjj searvvuj, kalastâij, poarrnõzz, šoddâmvuáttâm, — tii, kiäh leh máttuid, iikkâ statistihkkâ, mut elämysiičč tievâs luonddu muutumast, — iige fáárá tieteelâžin jurdâmn. Tii tievâs iige váldâm akademijse formân, tii praktihkkat iige sieʹm databaasis. Tot iige vain virheem — tot lii systemaatalaš uccâmš.

Ovdâmerkkâ tieteelâš konfeerenčij Koulân kuávlun vuálldâm rituálain, mainnâm met leđe meerskkes kulttuurân, mainnâm fásttidum vuálldâm, mut iige muutâd struktuura. Ige muõn fenoloogijse forum ij šaddá täus, jus iige lah ain uccâm sessij, kost sääʹmjj mield puättij — järggâlâm poroj moovt epäsäännöllân migrasjij, jielm luttâmd, suâllâm rohkkâst eellim. Fenologii iige lii vain čuämmân já kalendâr – mut lii elämysstávval kuávlun luondduin.

Tii, ko Norjjas já Suomâs, leđe uccâmččien searvvuin lahppem «tradisjonâlâš ekologiijse tievâs» tieteelâžin metodduin. «Arctic Indigenous Peoples’ Knowledge» programmain puättij dialog – tievâs, et klimáátamuuttum lii iige abstraktihkkâ problem, mut praktihkkâ, kulttuura já muistâs.

Mut mannam Ruoššân iige lah vuálggum totse infrastruktura? Vääžž čielggâm, et jos tii tievâs vuálggum, muuđâm totu vuálggum – vuálggum riijkkavaldân. Tot mearkkittii, et ij lah stát, kudâ määrttee mo kuávluin élvvâ, mut searvvuj. Tot mearkkittii muutâm: «sääʹnudâm» muddâm «koovtâvuõddâmdâm», kost tieteelâš instituttuj élvvâ parternâššain, iige grántij váldâm.

Totse foorum — vieʹl searvvu — lah vaikuin uccâm reaktiovuoigâdvuotâm, iige kontakti. Totse fenoloogijse databaasis, iige sääʹmkkelaž killt, iige elâv poron kalendâr, šaddá iige pelastâm instrument, mut šaddá archiivs distánsâ.

Kuávlu iige vuájnnuh konfeerenčij, main puättij puáttâm iige koávluin. Tot vuájnnuh uđđâ tieteelâš eetik, kost tievâs iige lah valddâvuoigâdvuot, mut kuávlu vuáđudum. Já álggem tot eetik iige lah referaattij — mut jurdâm — kuullâm tii käʹl, kiäh vieʹl élää tääl. Vieʹl élää.