
Gii ceelh min nammam: movt eksperteh, virgáliih já NGO-jiehkku vääldih saami jienâst
Share
Go ceelhah eallinoamâš aalgâsvuođâi vuoigâdvuođâin Ruošâst, tot lii-ávj "hyvää vuástá", mut ijge sij sääni. Formaallâš ovdâskoddeh – sossiaallâš nevvod já kulttuurorganisaatioh – šaddeh "saami kyeimi" vääldim saamij iättuid. Taat lii-uv uđđâ, pehmee, mut vaarâ ekskluusio: "huoli" ilman osallâsvuođâ. Mii nämmuh movt konferensijn, piäiváásiih, akateemlâš almostitteein já region ekonomâl-sossiaallâš šoddâm strategiijn dominiih eksperteh, kiäh "paarbah" eallinoamâš aalgâsvuođâiguin – mut ije lah eallinoamâš aalgâsvuotâin. Toh láá eksperteh tiätulâžin degreein, virgáliih "nationaliteet" departementist, "etnokulttuurlâš" NGO vaaldij – já buoh ceelhih "min nammam", mut ije siste.
Ergis huolâttem trend lii-uv ko totkâs osallâsvuotâ lii-uv merkkâsvuođâs. Ovdâmerkkân "etnografâlâš detail" saami representant tivtâst ijge totko totkâs jienâ. Čuávuvášt, ko stuárráb diskussio level, uccebaas sii addet aktiivlijd teikâ siiddâd olmoožid, kiäh iäruh Lujávuorist, Revdast, Kańevkast teikâ Ponoist – dat lii siijdâst, kost eellâh, taarbâš já šoddâh täälâš saami yhteiskunt. Šoddâm struktuur, kost saamih šaddeh politiik objektin, mut ijge subjektin. Maŋgâin go lii "vaarnn" – ovdâmerkkân federal teikâ regionaallâš program – meid ijge sii lii osallum plaanim teikâ jyehim prosesist. Sii kukkeh maŋa – sovvâdem teikâ čapâttem várás.
Maanâaigâs ulmuu oopâm puáhtáččij, ko totkâs osallâsvuođâpolitiik lii väldim. Ovdâmerkkân Kanadast 2015 rääjist lii vaaltum ovdilkođđâmlâš eallinoamâš aalgâsvuođâiguin konsultaatiovuotâ projektijn, moh koskâneh sii eennâmid. Norgijst Saamelij parlament ijge lah šaddâm merkkâsvuođâs – suust láá mekanismeh kulttuur, oopâm já luándu läättimlâš prosesijn. Ruošâst osallâsvuotâ lii-ávj "váldim aldas", mii lii suojân Sovjet-aigâlâš model: "mii tiätuh, mii lii hyvä teinâ". Täst šaddah "pseudo-inklusiivlâš" programeh, kost "kulttuur šoddâm" tärkkee folkloorfestivaalijd virgáliij jyehim alda, mut ijge jienâpraktykah já saami media vaarnn.
Taan päihl lii eallinoamâš infantilisaati: sii almostuvah "oahpaheijee", "moderaattor" já "šoddâm partner", mut ijge polittâlâš taavjân. Mut täälâš saamiliih rääđih vuoigâdvuođâst ijge šaddâm jienân, mut meid subjektin. Tondiet stuárráámus vaaldim lii: ijge politiik min sääni – min ijge.